kindel valik plaatvundament
Plaatvundament...
Plaatvundament on kõige kiiremini valmiv vundament ja seetõttu ka veidi soodsam kui lintvundament. Plaatvundament on tavaliselt valmistatud raudbetoonist ja see paigaldatakse otse maa peale. Kogu paigaldusprotsess hõlmab vaid järgmisi töid: väljakaeve kuni liivani, selle killustiku kihiga täitmine, plaatvundamendi elementide laiali ladumine, soojusisolatsiooniga täitmine, armatuurvõrgu ja põrandaküttetorude paigaldamine ning betoonivaluga täitmine.
Plaatvundament sobib eriti hästi pehmetele ja ebastabiilsetele pinnastele nagu meil siin Skandinaavias, kus teised vundamenditüübid võivad olla ebaefektiivsed või kulukad. See jaotab hoone koormuse ühtlaselt suurele alale, vähendades seeläbi survet maa all olevatele kihtidele. See omakorda vähendab võimalust, et hoone vajub või kaldub ebatasase pinnase tõttu.
Plaatvundament on mitmel põhjusel hea valik hoone vundamenditüübina. Siin on mõned peamised põhjused, miks valida plaatvundament:
– Vastupidavus ja stabiilsus: Plaatvundament jaotab hoone raskuse ühtlaselt suurele pinnale, mis tagab stabiilsuse ja vastupidavuse ka ebatasasel või pehmel pinnasel. See vähendab vajumise või kaldumise riski, mis võib tekkida ebaühtlaste vundamenditüüpide puhul.
– Lihtne ja kiire paigaldamine: Plaatvundament on suhteliselt lihtne ja kiire paigaldada. See võib aidata vähendada ehitusaega ja seega ka ehituskulusid.
– Madalamad kulud: Plaatvundament võib sageli olla kuluefektiivsem võrreldes teiste vundamenditüüpidega, eriti pehmetel või ebatasastel pinnastel. Selle paigaldamine ei nõua sageli sügavaid kaevetöid ega keerulisi tugevdusstruktuure.
– Sobivus erinevatele ehitusprojektidele: Plaatvundament sobib mitmesuguste hoonete, sealhulgas eramute, korterelamute ja ärihoonete jaoks. See on mitmekülgne vundamenditüüp, mida saab kohandada vastavalt konkreetse projekti vajadustele.
– Vähem mõju pinnasele: Plaatvundament jaotab hoone koormuse laiale pinnale, mis vähendab survet pinnasele. See võib olla eriti kasulik pehmete või ebastabiilsete pinnaste korral, kus suurem koormus võib põhjustada vajumist või kahjustada pinnase struktuuri.
Muidugi, enne plaatvundamendi valimist tuleks alati arvestada konkreetsete ehitusprojekti nõuete, kohalike ehitusmääruste ja geoloogiliste tingimustega. Soovitatakse konsulteerida kvalifitseeritud inseneri või ehitusspetsialistiga, et saada täpsemat teavet ja soovitusi plaatvundamendi sobivuse kohta konkreetse projekti jaoks.
1. Vundamendi mahamärkimine – Vundamendi ehitus algab jooniste lugemise ja mõõtmete märgistamisega pinnale.
2. Vundamendi mahamärkimise pinnasetööd – Täpsemat paigaldust aitab saavutada vundamendi välise piiri nö ”maha märkimine”, kasutades selleks vaiasid ja märkenööri. Vastavlt joonisele valmistatakse tööpind ette.
3. Soklielementide paigaldus, lõikus ja sidumine – Plaatvundamendi eripäraks on selle kerge töötlemine. Elemente on võimalik mõõtu lõigata vastavalt vajadusele, kasutades selleks ettenähtud tööriistu. Kui soklielemendid on paigaldatud tihedalt üksteise kõrvale, siis seotakse need omavahel liiteklambritega, seda elementide liitekohast nii ülevalt kui ka alt. Pärast seda soojustatakse vundamendi esimene
kiht vahtpolüstüreeni.
4.Vundamendi kütte-, vee- ja ventilatsioonisüsteemide vedamine –Vali põrandaküttesüsteemi, mis sobib Sinu majale kõige paremini. Selleks on oluline teada avatäidete ja sanitaarsõlmede asukohti. Põrandakütte projekteerimisega alustage aegsasti, soovituslikult juba majaprojekti tehes.
5. Armatuurvõrgu ja kütte- vee- ja ventilatsiooni paigaldamine – Kui vundamendi serv on armeeritud, paigalda armeerimisvõrk kogu vundamendiplaadile ning paigaldakse vajalikud kütte ja veetorud.
6. Betooni valamine – Betooni paigaldamise ajal tuleb jälgida, et valamisrenn oleks seatud õige nurga alla. Kui valamisrenn on suunatud diagonaalis soklielemendi seinaga, siis võib vedel betoonisegu põhjustada liigset survet ja elemendi paigast nihutada
7. Betooni kuivatusprotsess – Vundamendi pind kaetakse ehitus kilega, et vältida üleliigse mustuse sattumist vundamenti.